Kas oled proovinud, mis juhtub, kui teed batuudil mõne hüppe? Kas püksid jäävad kuivaks? Kui jah, siis on suurepärane, kui ei … Ajakirjanik ja kahe tütre ema Elis Aunaste (39) avastas, et seni on ta elanud vaagnapõhjalihaste ignorantsis, aga see osa naise kehast on justkui anum, millest on palju rohkem kasu siis, kui ta on õiges toonuses.
Tekst: Elis Aunaste
Illustratsioon: Triin Valvas
Mäletan, kuidas ma pea aasta pärast teise lapse sündi esimest korda batuudile hüppama läksin. Lõbu polnud kauaks, sest eneselegi üllatuseks tundsin juba esimese hüppe järel, et püksid ei ole enam kui-vad … See oli midagi uut. Egas midagi, vahetasin pesu ära ja otsustasin läheneda olukorrale teadla-sena. Järgnevatel päevadel kordasin katset ja jälgisin huviga, kuidas mingid justkui igavesse unne suikunud lihased laisa haigutusega taas ärkama olid sunnitud. Jätkasin hüppesessioonidega nii kaua, kuni ei pidanud enam pesu vahetama tormama.
Moeröögatus või tõsine teema?
Näib, et vaagnapõhi on kehas üks selliseid varjatud kohti, millele mõeldakse paraku siis, kui lugu on juba kehv. Ja ikka seostub see piirkond pigem sünnituse ehk millegi mööduvaga. Selge see, et naisena tuleb mul oma intiimpiirkonnale erilist tähelepanu pöörata, ent viimasel ajal on vaagnapõhjalihastest ühtäkki nii palju rääkima hakatud, et tekib küsimus: kas pole tegu järjekordse moeteemaga või on see tõesti koht, mis erilist keskendumist väärib? Tõenäoliselt on suur hulk naisi, kellel on minu batuudikogemusega sarnane efekt ilmnenud ootamatu aevastamise, köhimise, naermise või ka jooksmise puhul. On see paratamatus?
Selgitusi selle kehaosa kohta leian jagama kaks vaagnapõhja tundjat (ja kandjat). Üks neist on eratreener ja nõustaja Katri Ristal, keda võib pidada vaat et selle teema sissetoojaks. Katri professionaalne missioon ongi naiste intiimpiirkonna probleeme lahendada – vaagnapõhja peab ta lausa naise elujõu keskuseks. Teine teejuht on Eeva-Liisa Sibul, füsioterapeut ja sünnitoetaja, kellel on jagada nii klassiruumist pärit kainet raamatutarkust kui ka sünnitavate naiste tagatubades nähtut-kuuldut.
Kõigepealt – millisest kohast me täpselt räägime, kui jutuks on vaagnapõhjalihased? Need lihased seovad vaagnaavause, kinnitudes luustikule neljas punktis: eest häbemekingule, tagant õndraluule (sabakondile) ja külgedelt istmikuluudele. Katri soovitab seda paika tunnetama õppida väikese kokku rullitud rätiku abil, millega toolile istudes saaks oma jalgevahet toestada. Toestamine on vajalik selleks, et lihaskonda tunnetada. Välja hingates tuleks lihastega justkui rätikurulli haarata
(samal ajal ette kujutades, et peatad uriinijuga ja hoiad tagasi ka kõhugaase), sisse hingates aga sama kaua neid lihaseid lõdvestada.
Veebiseminari järel mõistsin, et olen 39 aastat elanud täielikus vaagnapõhjaignorantsis.
Katri Ristali veebiseminari järel mõistsin, et olen 39 aastat elanud täielikus vaagnapõhjaignorantsis.
Olgugi et ka mul on vaagen, peale selle veel kaks üsnagi valutult kantud ja muretult sünnitatud last, peotäis paremaid ja halvemaid elustiiliharjumusi, romaanijagu endisi ja tulevasi intiimsuhteid, polnud ma kunagi mõelnud, et iga kord joogas või meditatsioonikursustel juurtšakrast tulvava elujõuallikaga tegeldes on anatoomilises plaanis olnud fookuses just vaagnapõhi.
Mitu ametit
Nii vaagnapõhjalihaste kuju kui ka ülesannete tõttu on põhjust vaadelda inimest kui anumat. Nende esmane funktsioon ongi olla toonuses anumapõhjaks: toestada siseorganeid, vältida ootamatute uriinitilkade leket, parandada nigelat kehahoiakut, kui puusad vajuvad liigselt ette- või tahapoole, hoida ära üldist energiakadu ja raskematel juhtudel ka organite allavajet. Teine oluline funktsioon on abistada eritamiselundkondi, hõlmates kontrolli nii põie kui ka jämesoole töö üle. Selle ülesande täitmisega saavad vaagnapõhjalihased hästi hakkama siis, kui pissihäda või kõhugaaside kinnihoidmine ei valmista ootamatute liigutuste ajal raskusi.
Seni tundub kõik arusaadav, ent mida teame vaagnapõhjaga seotud seksuaalfunktsioonidest? Meeldiv on märgata, et enam ei tüüta meid keegi jutuga, kuidas trimmis tupelihaseid on vaja partnerile naudingu kindlustamiseks. Kauplemine käib siin hoopis naise enda naudingupotentsiaaliga! Katri räägib põhjalikult, kuidas heas vormis vaagnapõhjaga naise tupp on parajas toonuses ja tundlik, tänu millele on ka seksuaalvahekord talle oluliselt meeldivam olukorrast, kus vaagnapõhi on lõtvunud või liiga pinges. Lõtvade lihaste puhul ei pruugi naine meest enda sees tundagi, pinge korral aga võib vahekord (või isegi tampooni paigaldamine) valulik olla. Ei saa ka alahinnata lõtvunud vaagnapõhja mõju enesehinnangule! Ootamatud tilgad püksis vaevalt kedagi ülearu suure enesekindluse või sügavama intiimsuse poole juhatavad.
Ootamatud tilgad püksis vaevalt kedagi ülearu suure enesekindluse või sügavama intiimsuse poole juhatavad.
Neljas funktsioon on vaagnapõhjalihaste töö sünnituse juures ja veelgi enam raseduse jooksul. Kuna rasedusaegset kandamit tuleb vaagnapõhjal üleval hoida keskmiselt kolm kuni viis kuud, võib selline pikemat aega mõjuv raskus paratamatult venitada välja ka vaagnapõhja. Täpselt sama lugu on kestva ülekaaluga.
Diivan või taburet?
Neid põhjusi, miks vaagnapõhi on liigselt pinges või lõtvunud, leidub mitmeid, ent hea uudis on see, et nii mõndagi saame ise mõjutada. Muidugi võib tekkida olukordi, mida ilma arsti sekkumiseta ei ravi, ent alustuseks võiks välja selgitada, mida saaksime ise ära teha. Katri Ristali meelest tuleb alustada vaagnapõhjalihastega kontakti otsimist sisemisest häälestusest, kuna inimene on oma keha, emotsioonide ja harjumustega terviklik keeruline süsteem. Me ei saa stressitekitavaid olukordi alati vältida, kuid meil on võimalik stressitegureid minimeerida, eristades välised mõjud – vale toitumine, halb kosmeetika, tarbetud lisaained – sisemistest.
Teiseks võib üldistatult küsida: kas diivan või taburet? See on laiem elustiiliküsimus, aga jah, mitte alati pole elutoa diivan olnud meie lahutamatu kaaslane nii jõudehetkel kui ka kodukontoris. On mitu argumenti, mis sellele valikule vastu räägivad. Esiteks mõjutab see meie üldfüüsilist toonust, hormonaalset tasakaalu ja selle kaudu ka meeleolu. Teine üsna spetsiifiline tegur on diivani pehme polster. Seega võib vaagnapõhjalihaste seisukohalt olla kõva puust järi diivanile hea vaheldus ja vaagnale tarvilik toestus.
Seega võib vaagnapõhjalihaste seisukohalt olla kõva puust järi diivanile hea vaheldus ja vaagnale tarvilik toestus.
Füsioterapeut Eeva-Liisa Sibul tunnistab, et on kohanud suhtumist, kus vaagnapõhjatervise heaks on soovitatud liiga rangeid ja kategoorilisi elustiilimuutusi. „Kord tuli mul juurde patsient, kelle istmik oli aastaid valutanud. Kümne aasta eest oli ta saanud nõuande vältida pehmeid istmeid. Sellest ajast saadik istuski ta oma kõval taburetil. Piinles ja valutas, aga pehmele ka ei istunud. Tegelikult on inimese keha, kaasaarvatud vaagen, loodud liikuma. Ja on oluline, et vaagen saaks end vabalt kallutada nii ette („saba jalge vahel”-tunne) kui ka taha („saba püsti”-tunne).”
Parajas toonuses vaagnapõhi aitab kaasa naise tervele ja aktiivsele elule. Vaagnapõhi kui energiakonteiner meie sees vajab vaba liikumist, kus oma roll on nii pingutusel kui ka lõõgastusel. Ent miks just nüüd vaagnapõhjalihastest nii palju räägitakse? Eeva-Liisa Sibul pakub, et põhjuseks on üleüldine feministlik suhtumine, mistõttu on naised hakanud rohkem teadvustama vastutust oma tervise eest. „Ei taha elada nii, et sünnitasin ja nüüd olen invaliid,” võtab Eeva-Liisa kokku tänapäeva naise tõekspidamise.
Kuidas hoolitseda vaagnapõhjalihaste eest?
Nõustaja-eratreener Katri Ristali soovitused:
- Hinga. Vaanapõhjaprobleemidega naised hingavad sageli pinnapealselt, ülakehaga. Katsu hingamine viia alakõhtu. Jälgi hingamist igapäevategevuste juures: muutub see pingeliseks või pinnapealseks? Samuti vahekorra ajal: kas erutuse kasvades muutuvad hingetõmbed sügavamaks või tõmbad hingamise hoopis kinni? Kui sügavat hingamist endale jooksvalt meelde tuletada, on sellest tervisele palju kasu.
- Vaata peeglisse. Paljud sünnitanud naised mäletavad ämmaemandate tarkust, et näolihaste lõdvestamisel lõõgastub ka vaagnapiirkond, mis muudab sünnitamise pehmemaks ja ohutumaks. Ent vaagnapõhja lõdvestamine on vajalik ka muul ajal! Nii vaagnapõhjas kui ka näos asuvad rõngaslihased, mis armastavad töötada sünkroonis (klassikaline näide sellest on suu avamine ripsmete värvimise ajal). Avades silmad ja suu, toimub sama ka vaagnapõhjaga, suu pidev kramplik kinni vajutamine ajab aga pingesse ka vaagnapõhja.
- Lõõgastu. Õpi tundma, kuidas ennast teadlikult lõõgastada. Teadvusta, millised tegevused, olukorrad ja inimesed toovad su ellu rahu, millised pingeid.
