„Naise teeb kütkestavaks ausus,” leiab Bonobo Cosmeticsi rajaja Kristi Kalluste. Ta on veendunud, et kui naine tunneb end iseendana hästi, siis piisab ka paarist kvaliteetsest ilutootest. Kristi kinnitab – nii mõnegi neist suudab igaüks ka ise valmistada!
Tekst: Maarja Savi
Fotod: Ruudu Rahumaru
Pärast esimese lapse sündi kuus aastat tagasi märkas looduskomeetikafirma Bonobo Cosmetics rajaja Kristi Kalluste (35), et tema nahk on muutunud ülitundlikuks – see oli väga kuiv ja siit-sealt hakkasid silma punetavad laigud. Ent poodi tõttamise asemel otsustas ta turgutavad kreemid ise kokku segada.
Kui nooruspõlves elas Kristi tõeliselt muretut elu, kust ei puudunud pidutsemine, hooletu toitumine ja odav kosmeetika, siis pärast emaks saamist tekkis naisel oma keha vastu uut moodi respekt – ta muutis kardinaalselt toitumist ja tarbimisharjumisi ning hakkas ka iluarsenali minimaalselt kasutama. Need tooted aga, mida ta vajas, pidid olema üksnes kõige puhtam looduskosmeetika.
Küllap oleks sellist kaupa saanud ka poest osta, ent hipihingega naine soovis nii palju kui võimalik need endale ise valmistada. Ta haaras kinni ajaleheservas silma jäänud kuulutusest ning osales koos sõbrannadega kreemitegemise õpitoas. Ühest korrast piisas. Kreemide ja huulepalsamite tegemine paelus noort ema nii väga, et ta asus enda peal katsetades ja vigadest õppides uusi retsepte välja töötama.
Tasapisi hakkasid tema koduste kreemide ja huulepalsamite vastu huvi tundma ka sõbrannad lähemalt ja kaugemalt. Kord lapsega kärutades ja „Hallo, Kosmose!” raadiosaadet kuulates esitas ta endale küsimuse: „Mis tööd ma päriselt teha tahaksin?” Tegelikult ta juba teadis vastust. Ta tahtis luua oma looduskosmeetika brändi. Nii sündiski 2014. aastal Bonobo Native Cosmetics.
Maarjamaised iluimed
Edasi viis tee taimetark Irje Karjuse herbalistikakursustele, kust omandatud teadmiste abil suutis Kristi astuda oma kreemidega järgmisele tasemele, integreerides neisse Eestimaa metsiku looduse väe ja tarkuse. Praegu ei kujutaks ta enam ettegi oma tooteid kummeli, angervaksa, hobumadara, nurmenuku, raudrohu ja paljud teiste Maarjamaa taimedeta, mida leidub nii kreemides ja huulepalsamites kui ka näovees ja kreemdeodorantides.
Ta enda lemmiktaim on pune, võõrapärase nimega oregano. „Punel on seenevastane toime, mistõttu aitab ta organismi puhtana hoida. Maitseb hästi teena ja sobib oivaliselt toidu sisse. Pune on lihtsalt nii lahe. Ja ilus on ta ka!” kiidab Kristi väekat taime taevani. Selle võimsat ürti on ta kasutanud ka Bonobo raudrohu-pune-näokreemis. Praegu ei jõua Kristi enam ise kõiki taimi korjata ja ostab neid usaldusväärsetelt inimestelt. Küll aga valmistab ta taimedest baasõlid, mida seejärel kreemide tegemisel kasutab.
Aususe vägi
Kogu oma tegevuse juures on Kristi aga veendunud, et mitte ükski kreem iseenesest ei muuda kedagi ilusamaks ega paremaks. „Ausus on see, mis teeb naise tõeliselt kütkestavaks,” väidab Kristi. Ausus selles mõttes, milline sa päriselt oled – koos oma tedretähnide, paari ülekilo ja kartulikarva juustega. Ent ka ausus ja julgus väljendada oma meelsust, stiili ja elukogemust. „Minu jaoks pole naised kõige ilusamad mitte niivõrd kaunites kleitides kusagil galal, vaid higist tilkuvatena saunalaval istudes, kui nad oma vanadest peikadest ja esimestest suudlustest räägivad,” kirjeldab Kristi täiuslikku ilu.
Kahe lapse emana on ka temal võtnud aega, et iseennast ja oma keha päriselt armastama hakata. Nagu paljud teised noored naised, uskus Kristigi, et ta ei ole piisavalt sale ega piisavalt kaunis. „Mulle tundus, et selleks, et olla cool, peab olema hästi kreatiivne, seltskondlik, kõhn ja ilus. Siis ma tegingi kõik selle nimel, et vähegi keegi olla ja kuhugi kuuluda, ehkki oma loomuselt olen ma pigem introvert,” mõtiskleb ta. Alles siis, kui Kristi hakkas teadlikult oma keha eest hoolitsema, muutus ka suhtumine väljanägemisse.
Glamuuritar või ökoema?
Kristi sõnul on tore, kui keegi ütleb ilusaid sõnu, aga iseendaga töö tegemine on ainus, mis midagi ka muudab. „Ma võin ükskõik mida oma välimusega teha, aga kui minus pole sisemist rahulolu, siis ma jäängi seda väljastpoolt otsima,” kõlab tõdemus. Ta meenutab aastatetagust rattamatka koos heade sõpradega, mil tema üleskutsel veetsid kõik matkal olevad naised need paar päeva ilma igasuguse meigita, täiesti naturaalses olekus. Mõeldud, tehtud. Mõni kuu hiljem sama seltskonnaga kohtumisel küsis ühtäkki üks meesterahvas: „Mis värk sellega oli, et te, naised, sellel matkal kõik nii ilusad olite?”
Samas innustab Kristi naisi väljendama oma ehedat olemust. „Kui sa tahad panna ripsmepikendused, siis tee seda. Kui ei taha end üldse meikida, palun väga. Peaasi, et sa tunned, et see on just see, mida sina tahad!” kuulutab ta.
Kristi on omal nahal ära proovinud mõlemad äärmused. Glamuuritari elu kõrval on ta elanud ka paduökoelu, mil pesi peadki toore munaga. Ent tagantjärele vaadates ta mõistab, et see Kristi polnud ikkagi päris tema ise, sest see ei teinud teda sada protsenti õnnelikuks. Küllap tegi ta ka seda soovist kuhugi kuuluda, olla osa kogukonnast, kes sarnaseid väärtushinnanguid jagab. Ehkki ta tunnistab naerdes tõsiasja, et pärast toda perioodi olid ta juuksed erakordselt terved ja kohevad.
Nüüdseks on Kristi leidnud sobiva kuldse kesktee – välja minnes võõpab peale natuke ripsmetušši, mis on justkui rüü, mis kaunistab, aga ei midagi enamat.
Piisab vähesest
Mis aga puudutab kosmeetikat, siis usub Kristi, et tegelikult ei vaja me üldse nii palju erinevaid potsikuid ja totsikuid, kui ilutööstus püüab meile selgeks teha. „Kui sul on paar kvaliteetset toodet, siis sellest täiesti piisab,” on ta veendunud. Talle endale on ülioluline kasutada väga head näopuhastusvahendit. „Keskkond, milles me elame, on niivõrd saastunud, et näonahka tuleks õhtul põhjalikult puhastada isegi siis, kui sa pole meigitud,” toonitab ta. Ja pärast seda on hea nahka turgutada ühe toitva ja niisutava kreemiga.
Millegipärast kipume uskuma, et kui meil on silmaalused tumedad või kui tselluliit kimbutab kintse, saame abi kosmeetikast. „Vastupidi, sellistel puhkudel tuleks kosmeetikatooteid just vähendada ja anda kehale võimalus ise puhastuda ja tasakaal leida,” on Kristi veendunud. Seejuures ei tohi unustada süüa palju värsket, juua ohtralt head vett, liikuda ja naerda. Ja mis kõige tähtsam – teha seda, mida armastad! Siis toidab see hinge ja kiirgab ka väljapoole.
Õnneks on üha rohkem naisi, kes on õppinud hindama ennast just sellisena, nagu nad on, ja ka laiatarbe moe- ja ilutööstus liigub tasapisi selles suunas, et tuua välja naise individuaalne ilu, selmet panna kõiki vastama ühesugusele ideaalile. Ühe saladuse rahulolu saavutamise teel jagab Kristi veel: „Olen hakanud end ümbritsema inimestega, kellega mul on hea ja mugav koos olla. See aitab ka mul endal ennast rohkem hoida, mitte pendeldada äärmusest äärmusesse, nagu ma kahekümnendates eluaastates tegin.”
Ehkki ilutööstus jätab mulje, et kreemid ja muud ihuhooldusvahendid on justkui kõrgem pilotaaž, väidab Kristi just vastupidist: „Pole midagi lihtsamat, kui teha kõige sobivamatest komponentidest valmis just sulle sobiv huulepalsam või kreem.” Ta soovitab soetada koostisosad ökopoodidest, et vältida soovimatute ainete sattumist nahale ja seega ka organismi. Ökopoed on meil väga hästi varustatud, sealt leiab nii (eeterlikke) õlisid kui ka kakaovõid ja mesilasvaha. Toorikuid ja pudelikesi tellib Kristi aga aadressilt balscand.ee.
RETSEPT
Vaarikane päikesekaitsega näoõli
Kõik õlid selles retseptis toidavad nahka ülimalt niisamagi ja niisutavad, ent koos moodustavad eriti võimsa kombo. Ideaalne moodus, et saada kerge jume, aga kaitsta end ka UV-kiirguse eest.
20 ml vaarikaseemneõli
12 ml argaaniaõli
12 ml nisuiduõli
5 ml porgandiseemneõli
mõni tilk eeterlikku õli (välja arvatud tsitruselised)
Päikesekaitseõli puhul on kõige olulisem E-vitamiinist pakatav vaarikaseemneõli, millel on põletikuvastane toime ning mis kaitseb nahka ultraviolettkiirguse põhjustatud kahjustuse eest. Argaaniaõli on superõli, mis teeb head nii küüntele, juustele kui ka nahale. Lisaks imendub uskumatu kergusega. Ära sellega siiski liialda, sest see on üsna oranžikas. Nisuiduõlis on rohkelt vitamiine ning see toimib ka säilitusainena. Ka sellele segule võid lisada veel sutsukese E-vitamiini.
Sega lihtsalt õlid omavahel kokku ja voilà, ongi valmis! Vala segu nüüd lehtri abil pudelikestesse. Väga mugav on kasutada spetsiaalset pumbaga pudelit, aga sobivad ka täiesti tavalised klaasist pudelikesed või purgid. Seejärel lisa mõned tilgad meelepärast looduslikku eeterlikku õli, kuid see ei tohiks olla tsitruseliste seast (apelsin, sidrun, laim jne), sest need võivad päikesekiirguse toimel nahka kahjustada. Kristi enda lemmikud on lavendel ja viiruk.
Pea meeles! See kodune päikesekaitseõli on mõeldud eelkõige pealemäärimiseks meie armsa kodumaise suvepäikese all. Kuuma lõunamaapäikese käes kasuta tugevama UV-kaitsega kreemi.
Vaata teisi retsepte ajakirja EMA suvenumbrist, mille kaant kaunistab särav Lenna Kuurmaa!
Hea lugeja,
loodan südamest, et loetud artikkel inspireeris ja pakkus uusi arendavaid mõtteid. Ajakirja EMA missioon ju ongi toetada uue aja emasid ja isasid vastuokslike valikute ja lõputute väljakutsete virvarris, et võiksime üheskoos kasvada teadlikumaks lapsevanemaks, partneriks, isiksuseks. Oluline samm iseendaks saamise teel on olla kohal. Usume, et seda on hõlpsam ja tervislikum teha silmi säästvasse kiirgusevabasse paberajakirja süüvides. Kui tunned, et meie väärtused Sind kõnetavad ja soovid rahulikult ka ülejäänut ajakirja nautida, siis telli EMA ja toeta meie ettevõtmist SIIN.
Merle Liivak
Ajakirja EMA peatoimetaja
