Matkajuhtide Rene Valneri (48) ja Mariell Jüssi (30) elu keerleb looduse jõudude ümber. Kuus aastat tagasi kolisid nad ühte Eesti metsikumasse kanti, Soomaale, kus sirguvad ka pere kolm poega: Küü (4) ja sel talvel ilmavalgust näinud Tuul ja Torm. Rene räägib, kuidas keskkond inimest vormib.
Tekst: ajakiri EMA
Fotod: Gabriela Urm
Rene, miks ja millal linnast maale kolisid?
Olen maale kolinud vähemalt kolm korda ja lõpuks pikemalt pidama jäänud. Esimest korda juba paar aastat pärast ülikooli lõpetamist. Linna tagasi mineku põhjuseks on tavaliselt alati olnud mingi toona huvitavana tundunud töö, mida on linnas koos teiste inimestega lihtsam teha.
Oled Soomaa kanti sattunud järjepidevalt juba oma 20 aastat. Kuidas Karuskose tallu elama tulite ja mis on selle paiga lugu?
Ostsime Karuskose kuus aastat tagasi pärast seda, kui olime tulnud Tasmaaniast aerutamast ja otsisime kohta, kus oleks võimalik suvine aerutamishooaeg võimalikult pikaks venitada. Soomaa oma legendaarse Karuskose talu ja suitsusauna, kuue jõe, üleujutuste ja metsiku loodusega tundus võimalus, mida pakutakse korra elus.
Karuskose talukoha vanimad andmed on pärit aastast 1859, kui sai valmis laut. Enne seda olevat vana talu asemel olnud kaabaka onni varemed. Kaabakateks kutsuti kroonu, mõisa või kohtuvõimu eest Soomaa metsadesse pakku põgenenud vabatmehi, kes toidupoolise hankisid metsast või jõest ja hooajatöödel käisid ümberkaudsetes taludes abiks.
Karuskose maavalduste kirjeldus on üsna muljetavaldav, heinamaad oli mõlemal pool jõge peaaegu sada hektarit. Kasvatati lihakarja. Varasematest taluhoonetest on säilinud seitsme eluruumiga rehielamu ja kahekordse aida plaanid. Räägitakse, et reheahi olnud nii suur, et korra olevat mullikas parmude eest reheahju peitu läinud.
Kollane elumaja on ehitatud vahetult pärast teist ilmasõda ja on siiani üks vähestest kodudest Eestis, kuhu pääseb vaid jalgsi üle õõtsuva rippsilla. Legend on selline, et kui talu kunagine perenaine Lilli oli õitsvates kahekümnendates, hakati teda küla peal vanatüdrukuks kutsuma. Räägiti, et ta olla isatalus ema orjatar. Seepeale võttis Lilli kätte ja ehitas poolakast Joosepi abiga teisele poole jõge endale uue talu, et ei peaks külajutte kuulama.
Millised metsikud elemendid muutusid Karuskosele kolides teie elu tavaliseks osaks?
Öösiti kanuu ja lapsega üle üleujutuse koju sõitmine. Igahommikused risti läbi Soomaa sõidud autoga, et laps 40 km kaugusele lasteaeda viia. Talvisel ajal kümnete kilomeetrite viisi veest läikivat kiilasjääd autoteedel. Kaklevad kährikud ja ilvesed tagaaias. Elukorralduse plaanimine suurvee järgi. Varas tuhkur, kes õppis külmkappi avama ja toitu näppama.
Kuidas aitab elu metsikus paigas luua keskkonnateadlikkust, mida me hädasti vajame?
See on mind õpetanud märkama, et ka pelk inimese kohalolu „metsikus” looduses võib olla mõne põlisasuka jaoks liig. Et iga väiksemgi liigutus, pisitilluke materiaalne soov, vajadus ja iha jätab kuskile mõõtmatult suurema jälje, mille parandamiseks võib kuluda aastakümneid või on kahju sootuks pöördumatu. Arusaam, et inimene on lihtsalt üks liik paljude teiste imetlusväärsete liikide seas, kellest me sõltume tunduvalt rohkem, kui me tahame ja julgeme endale tunnistada, on kasvatanud minu respekti looduse vastu mäekõrguselt. Mõnikord on tunne, et oleme siin Soomaa pärapõrgus nagu mingid mudamaalingutega indiaanlased, kes vaatavad valge mehe toimetamisi altkulmu hirmu ja õudusega. Kui suudame oma lastele edasi anda austuse kõige elava vastu, siis on see mitu korda rohkem väärt kui mis tahes materiaalsed väärtused kokku.
Loe täispikka intervjuud ajakirja EMA 2020. aasta suvenumbrist.
Hea lugeja,
loodan südamest, et loetud artikkel inspireeris ja pakkus uusi arendavaid mõtteid. Ajakirja EMA missioon ju ongi toetada uue aja emasid ja isasid vastuokslike valikute ja lõputute väljakutsete virvarris, et võiksime üheskoos kasvada teadlikumaks lapsevanemaks, partneriks, isiksuseks. Oluline samm iseendaks saamise teel on olla kohal. Usume, et seda on hõlpsam ja tervislikum teha silmi säästvasse kiirgusevabasse paberajakirja süüvides. Kui tunned, et meie väärtused Sind kõnetavad ja soovid rahulikult ka ülejäänut ajakirja nautida, siis telli EMA ja toeta meie ettevõtmist SIIN.
Merle Liivak
Ajakirja EMA peatoimetaja
