Autor: Gea Valner
Fotod: Silver Tõnisson
Öeldakse, et viirus on nagu armumine, mis võib tabada igaüht ja igal ajal. Meie eestimaises kliimas on sügisest kevadeni nii mõneski peres kellegi haigestumine pigem reegel kui erand. Olen ise nelja lapse emana viisteist aastat õppinud oma ema, vanaemade, sõprade, arstide ja lugematute artiklite ja raamatute abil, kuidas saaksin pere tervena hoida pereemade põlvest põlve läbi proovitud rahvameditsiinist võtete abil, mida kiirelt ja hõlpsasti koduste vahendite abil kasutusele võtta. On loomulikult olukordi, kus tavaravimite järele haaramine võib olla ka vältimatu, aga kõige tavalisemate viirushaiguste puhul saab enamasti hakkama ka köögikapis peituva abil.
Praeguseks on populaarsust kogumas igapäevaselt järjest uued ja uued toidulisandid, kaugete maade tagant meile rännanud looduslikud pulbrid ning muu nn supertoit, kuid nii nagu looduses, siis on inimene ikkagi kohanenud kõige paremini sellega, mis tema lähikonnas, ning omastama kõige paremini seda, mis lähedalt tulnud ja kasvanud.
Miks haigused tulevad?
Peamised sümptomid, mis viirushaiguste ajal kimbutavad, on nohu, köha, kõrvavalu ja kurguvalu. Kuna iga pereliige on erinev, siis ei ole mina küll leidnud sellist universaalset ravimit või meetodit, mis kõik halva ühe korraga ära viiks. Üks magab päevade kaupa ja tahab vahepeal vaid lonksukese kosutavat taimeteed, samal ajal teine jookseb palavikuga mööda tuba ringi nii, et teda tuleb imenippidega maha rahustada ja ilusaks kaunistatud tatart süüa anda. Mõnele piisab köhast lahti saamiseks soojadest sokkidest ja jalavannist, teisel aga jääbki see vinduma ja appi tuleb võtta kõik sibulad, küüslaugud ja meepurgid. Raamatus “Pereema raviraamatus” soovitab Terje Tähe, et kui üks ravivõte ei leevenda vaevust ühe päeva jooksul, siis tasuks proovida muud meetodit.
Kõige olulisem on tabada ära see hetk, kui kohe-kohe voodisse mahasuruv haigus annab endast esimesi salakavalaid märke. Olgu selleks siis kratsiv tunne kurgus või kui on näha, et pere pisiliikmel põsed kergelt punetavad ja viimati saabus ta õuest liialt märjana või lausa läbikülmununa. Et haigusele kiiresti jaole saada, tuleb kohe aeg maha võtta, koduapteek avada ning löökraviga pommitama hakata.
Pisiku tabamine
Haiguse peletamise puhul kehtib meie peres reegel, et vähem on rohkem. Seetõttu eemaldame söögilaualt nii mõnedki toiduained, et mitte haigusele hoogu juurde anda. Menüüst võiksid välja jääda piimatooted, mida saab edukalt asendada taimsete valikutega, samuti võiksid ära jääda tavapärased maiustused ja selle asemel võiks süüa puuvilju ja kuhjade viisi marju. Vähendada tuleks ka teiste liigselt happeliste toitude söömist, piimatoodete kõrval näiteks liha ning täiskasvanutel kohv ja must tee, mis tuleks asendada võimalikult palju aluseliste valikutega. Toidulaual võiksid tooni anda köögi- ja lehtviljad ning kodumaised juurikad. Kiire tulemuse haiguse tabamisel annab ka aluseline õunaäädikas, mida võiks segada umbes teelusikatäie klaasi vee sisse ja juua seda päeva vältel nii palju kui keha vähegi lubab. Sobib nii lastele kui täiskasvanutele.
Aga ehk isegi veel olulisemat rolli kui õige toit, mängib terveks saamise juures rahu, soojus, uni ja kvaliteetne (soovitatavalt allikast) vesi. Siis on lootust, et haigusel ei ole põhjust kauaks jääda. Terje Tähe soovitab oma raamatus süveneda ka haiguse olemusse ning leida üles see mõte või tunne, mis võis olla haiguse algpõhjuseks. Tihtipeale võib olla haigestumine seotud mõne psühholoogiline probleemiga, mis vajab lahendamist. Minagi olen märganud, et need perioodid kui olen kodune või on töötegemistega rahulikum periood, siis ei ole haigustel meie kodus pikka pidu olnud.
Kui haigus niidab
Kui aga viirus on otsustanud korralikku tralli hakata tegema, siis on ilmne, et keha võib öelda paljudele toitainetele selgesõnalise “ei”. Sellisel hetkel on julgelt esimese kohal soovitus piisavas koguses vedelikku juua — õunaäädika vett või ravimteed. Kui aga palavikus laps keeldub isegi veest, siis võivad abiks olla külmutatud marjad — mustikad, maasikad, jõhvikad, mustsõstrad jne. Kui külmutatud marjad naturaalsel kujul nii isuäratavad ei tundu, siis üks külm pulga otsas olev marjajäätis on ilmselt palju ahvatlevam amps.
Kõik nimetatud marjad on suurepärased kosutajad antioksüdantide poolest, mustsõstar on aga tõeline marjade kuninganna, mis C-vitamiini kui antioksüdantide kogusega tõrjub haigusi eriti hästi, samuti soodustab see higistamist ning aitab alandada põletikku, mis tuleneb suurest gammalinoleenhappe ja antotsüaniini sisaldusest ja mis aitab muuhulgas lihas- ja liigesevalu ning kanguse korral. (Eestimaiste marjade imeomadutse, aga ka teiste ravimtaimede kohta tasub lugeda möödunud sügisel ilmunud raamatut “Eesti ravimtaimed”, mille autoriteks Kristel Vilbaste, Ain Raal ja Mikk Sarv.)
Kõikide hingamisteede haiguste raviks peaks kohustuslikes koduvarudes leiduma alati sibulat ja küüslauku, mida on soovitatav kasutada kõikvõimalikes eri toitudes. Nimelt on söögisibulas väävliühendid, mis tapavad pisikuid nii hingamisteedes kui soolestikus ja on hea antioksüdant. Kui sibul just su parim sõber ei ole, siis võib seda peeneks viilutatuna haige voodi kõrvale panna, sest rahvameditsiini järgi on sibulal hea omadus haigus endasse imeda, sibulast eralduvad eeterlikud õlid aga aitavad ummistunud hingamisteid ka öösel paremini lahti hoida. Seesama sibul siiski järgmisel päeval süüa enam ei kõlba!
Tugeva antibakteriaalse toimega küüslauku hinnatakse rahvameditsiinis mitme häda ravijana. See aitab tõrjuda grippi, parandada soolehaigusi jpm. Gripi puhul tasub küüslauku tarvitada üksnes värskelt, sest vajalikud fütontsiidid kipuvad kuumutamisel lagunema. Küüslaugu õhukesed viilud leiva peal mõne taimse määrdega on vastuvõetav ja täiesti harjutatav toit ka väikestele viiruste all murdunutele.
Rahulik taastumine
Kui haigus vaikselt murduma hakkab, siis on taastumiseks meie kodus olnud suurepärased puljongibaasil tehtud supid või siis lihtne rammuleem, mida saab keeta nii köögiviljade, kana, kala kui lihakondi baasil. Puljongit keetes tuleks valida ikkagi ainult maheliha.
Ka tatar on üks Eestimaine supertoit, mida on põhjalikult uurinud ja mille kasulikkust on tõestanud Ljudmilla ja Virgo Mihkelsoo. Nende andmeil tugevdab tatar immuunsüsteemi, aitab põletikest jagu saada ning annab jõudu. Samuti sobib tatar röga lahtistamiseks. Tatra puhul tasuks tarvitada kohalikku toortatrakruupi, mida saab keeta pudruks, idandada ning lisada sel kujul smuutidesse või valmistadagi toorputru juba idandatud tatrast.
Kuuseokkad ja -võrsed on Eestimaine nn umbrohutoit, mida oleme oma peres iga aastaga järjest rohkem menüüsse lisanud. Võrseid võiks olla varutud igasse koduapteeki. Neid saab väga hästi säilitada sügavkülmas. Samuti võib kevadel kuusevõrsed suhkruga kannmiksris peeneks püreestada ning sügavkülma väikestesse karpidese jaotada. Vajadusel saab võtta karbi sisu välja, sellele vee peale valada, ära segada ning mõnus kuusevõrsejook ongi hea ja lihtne võtta. Samuti on ka kuuseokkad igal aastaajal saadaval. Tänu suurele annusele C-vitamiinile ja eeterlikele õlidele on kiirelt taastuv jõud garanteeritud.
Taastumise ajal on eriti tervitatud igasugused rohelised smuutid, kuhu võib kokku segada nii Eestimaiseid marju ja puuvilju kui ka sügavkülmutatud lehtköögivilju ning kel soovi, ka erinevaid rohejahusid. Nii tumerohelised lehtköögiviljad kui ka kvaliteetsed rohejahud on väärtuslikud mineraalainete ja vitamiiniallikad.
Kui haiguse kulg on aga viinud lausa antibiootikumikuurini, siis aitab sassiaetud bakterisüsteemid taas tööle ergutada maapirn, kus sisaldub inuliin, mis on toiduks soolestikus elavatele bakteritele. Karepa ravimtaimeaia perenaine Katrin Luke soovitab maapirni röstida viiludena ahjus, lõikuda toorsalatitesse või valmistada sellest maitsvat püreesuppi. Koorida maapirni vajadust ei ole, küll aga tuleb kasuks seda veidi leotada, loputada ja korralikult harjaga puhtaks hõõruda. Ka peedi-, kõrvitsa- või tomatisupp vastavalt maitseeelistustele on olulisteks turgutajateks tervenemise teel. Et võimalikult palju kasulikke aineid suppi alles jääks, ei tasuks lasta juurikatel potis liiga kaua kuumeneda, piisab üksnes veidikesest hautamisest.
Ennetus on põhiline
Hoolimata sellest, et haigused võivad meid tabada ükskõik millal, saab viiruste võidukäik alguse siiski organismi vastuvõtlikkusest. Et meie vastuvõtlikkus viirustele oleks aga minimaalne, siis on terve haigusteperioodi vältel mõistlik oma toidulauda tervislike toitainetega rikastada. Menüüs võiks olla maksimaalselt värsket ja isevalmistatud toitu, minimaalselt aga poolfabrikaate ja liialt üleküpsetatud kraami. Kui keha saab mineraalid ja vitamiinid kätte igapäevastest valikutest, siis ei ole ka haigustel väga lihtne kaost külvama tulla. Kodumaised mahedad köögi- ja juurviljad, marjad ja seened, ohtralt maitserohelist nii värskelt kui kuivatatult, täisväärtuslikud teraviljad ning head seemned, pähklid ja kvaliteetsed õlid hoiavad nii seedimise kui ka immuunsüsteemi korras. Mõnus Eestimaine mesi ja erinevad meesaadused on aga enese tervena hoidmiseks number üks abimees. Mee antibakteriaalne toime aitab parandada haavu, hävitada kahjulikke baktereid ja ravida ka põletikku. Samuti tugevdavad mees olevad antioksüdandid igapäevast immuunsust ja tõstavad toonust. Mees olev suhkur ei tee mitte hüperaktiivseks, vaid toimib rahustavalt. Seega lusikatäis õietolmu pudrule või mett lihtsalt magusaisu leevendamiseks on ühtaegu väga maitsvaks ja tervist toetavaks palaks.
Loomulikult annab talviseks tervisesööstuks olulise eelduse ka suvine päike, palju värsket õhku, mõnusad suplused ja paljajalu kõndimine. Talvel täidavad sama eesmärki kelgutamised, suusatamised, uisutamised ja kõik teisedki värskes õhus veedetud hetked, lisaks õhtused soojad jalavannid ja turgutavad taimeteed. Sinna juurde hea uni ning rahulik kulgemine ja armastusega kaetud tervisest pakatav toidulaud, nii et isegi kui viirus võimust tahab võtta, on organism valmis sellele vapralt vastu astuma ja suurem laastamistöö jääb saabumata.
Ennetamiseks
Sirje (42), ühe lapse ema:
Talvel alustame hommikut sooja vee, sidruni ja meega. Seejärel pistame suhu sulanud marjad ja/või puuviljad. Meie lemmikud on astelpajumarjad! Kui aega on, siis teeme smuuti, kuhu on kokku segatud chia-seemned, banaan, natuke kaneeli ja ingverit. Vahel on ainult pudruhommik. Kuna meie pudrud on valmistatud piimata ja on guteenivabad, siis eelistame täistera kaerahelbeid, mahedat hirssi ja tatratangu. Putrusid me ülearu ei keeda, vaid hautame läbi ja keerame tule maha, laseme seista ning lisame natuke kurkumit, ghee’d ja soola. Külmatunde puhul on number üks kuumutatud mustsõstramahl.
Haiguste tõrjumiseks
Eneli (47), nelja lapse ema:
Meie lapsed on haiguste ajal viletsad joojad, seega olen leiutanud nipi, et vedeliku puuduse vältimiseks annan lastele külmutatud marju ning kui need niisama ei lähe, siis vähemalt saab need kenasti smuuti sisse blenderdada ja seda ikka tarbitakse. Lisaks olen seda meelt, et igale lapsele sobib oma. Laps ikka tunneb ära, mida tema keha haiguse ajal kõige enam vajab ja sellest peakski lähtuma. Krõpsud ikkagi arvesse ei lähe.
Elujõu turgutamiseks nii ennetuses kui taastumisel:
Laura (35), kolme lapse ema:
Kui haigus kogu pere laastab ja mõni meist veel terve on, siis teeme sellise mõnusa segu, mida kõik süüa võiksid, aga mis eriti kasulik tollele, kel veel elujõud sees. Segan kokku küüslaugu, külmpressitud oliiviõli, sibula, sipa meresoola, sutsu sidrunimahla, mett ning maitseks veidi punet. Sobib tarbimiseks nii iseseisvalt kui ka spagettide, riisi või sepiku peal. Peaks hoidma vähemalt emad tervena.
Lugu ilmus ajakirja EMA kevadnumbris 2019.
