Õlide rikkalik maailm võib meile pakkuda nii maitseelamusi kui ka terviseturgutust. Selleks aga on hea teada, kas ja kui palju erinevad õlid taluvad kuumutamist. Siin väike spikker orienteerumiseks.
Tekst: Marika Makarova
Illustratsioon: Kristi Kangilaski
Kui me õli ei tarvita, siis muutume külmavaresteks, hätta jäävad ainevahetus, rakutalitlus, hormoonide tootmine, ajutöö ning naha ja juuste tervis. Kas ja kui palju õli talub kuumutamist sõltub selles olevatest rasvhapetest.
Ei talu kuumutamist. Polüküllastumata ehk asendamatute oomega-6- ja oomega-3-rasvhapete rikkaid õlisid, nagu kanepi-, Kreeka pähkli, maisi-, nisuidu-, soja-, värvohaka- ning kõrvitsa-, lina-, päevalille- ja viinamarjaseemneõli, kasuta vaid külmades kastmetes või nirista soojale toidule ning hoia külmikus.
Taluvad mõõdukalt. Monoküllastumata oomega-9-rasvhappeid sisaldavad avokaado-, mandli-, oliivi-, rapsi-, seesamiseemne- ning maa-, makadaamia- ja India pähkli õlid sobivad keetmiseks, vokkimiseks ja küpsetamiseks.
Taluvad kõrget temperatuuri. Küllastunud rasvhapete rohked õlid-rasvad, nagu kookos- ja palmiõli, või, ghee, loomarasv, sobivad praadimiseks ja frittimiseks. Selleks passivad ka rafineeritud õlid, ent kuna nood on keemiliselt töödeldud, tasuks neid pruukida minimaalselt.
Loe EMA sügisnumbri Toidutarkuse loost oliivi-, mandli-, kookose-, seesamiõlist, võist ning gheest ja sellest, milleks täpselt üks või teine õli või rasvaine eriti hästi sobib.
