Traditsioonilise Hiina meditsiini järgi peitub neerudes meie eluessents, müstiline meepott, mille me vanematelt sünniga kaasa saame. Kuulan lummatult Hiina meditsiini tervisepraktikaid õppinud Karina Lauritsat. See, mida ta räägib, kõlab salapäraselt kui muinasjutt: lapse palee, jing’i pojad, taevane shen. Loe täispikka artiklit ajakirja EMA 2019 suvenumbrist!
Tekst: Marika Makarova
Fotod: Marja-Liisa Plats, Peeter Laurits
Hiina filosoofia järgi on igas inimeses kolm aaret: vaim ehk shen, essents ehk jing ja elujõud ehk qi. Õigupoolest on kõik qi – eluenergia, hingus, vägi, mis on sünni, olemasolu, muutumise ja hävimise aluseks. Osa qi’st esineb materiaalsel kujul keha kudede, vedelike ja verena, osa jääb nähtamatuks vaimuks (shen) ning osa (jing) võtab aeg-ajalt materiaalse kuju – siis kui jing’i pojad ehk seemnerakud ühinevad uue elu loomiseks munarakkudega. Hiinlaste sõnul ilmub ema jing’i ja isa jing’i sõlmudes kohale ka taevane shen ehk individuaalne hing või vaim, kes pärast selle sõlmega ühinemist südamesse liigub. Seal, oma kodus, on ta kogu elu, kuni emalt-isalt saadud pärilik ning läbi sugupõlvede rändav essents lõpuks otsa saab ja me siit lahkume.
Meepott meie neerudes
Too essents – meie n-ö meepott – on hoiul neerudes ning see on just täpselt nii täis või tühi, nagu me selle oma vanematelt saame. Seda pärilikku energiat kasvatada pole võimalik, üksnes kulutada.
„Neerud on viljakuse, sigimise ja uue inimese kasvamise juures kõige olulisem elund – elu allikas, elu juur, sest seal on meie eluessents jing. Neerude vahel asub eluvärav ehk ming men, koht, kus meid kokku sõlmiti. Neerud on keha soojusallikas, et me saaksime ema kõhus valmis küpseda. Nad reguleerivad kasvu ja arengut, on seotud luude, luuüdi ja ajuga, valitsevad vett ja töötavad ümber vedelikke, osalevad hingamises, kingivad tugevad juuksed ja terved hambad,” tähendab Karina.
Loe edasi ajakirja EMA suvi 2019 numbrist!
