Perimenopaus ehk üleminekuiga on aeg iga naise elus, mil ta kehas ja meeles toimuvad suured muutused. Õnneks saad sa end selle tulekuks hakata ette valmistama juba täna – õppides iseennast ja oma keha kuulama, tundma, märkama, aktsepteerima ja armastama. Vaid nii küpseb valmis tark naine.
Loe täispikka artiklit ajakirja EMA kevad 2019 numbrist!
Tekst: Marika Makarova
Illustratsioonid: Liisa Kruusmägi
Perimenopaus, mis tabab naist tavaiselt 40ndate keskpaigas, on justkui tema teine puberteediiga. Hormonaalne tasakaal teeb läbi suured muutused, tuues kaasa tahtmise oma elu ümber korraldada. Ei saa sa hästi aru, mis su kehaga toimub ja nagu sellest veel vähe oleks, urgitseb sees mingi rahulolematus nii iseenda, mehe, laste, sõprade, töö kui töökaaslastega. Ega sa tihtipeale päris täpselt teagi, mida asemele tahaksid, midagi teistsugust aga kindlasti. Tegelikult on need – viis kuni viisteist aastat – kellel kuidas – üks põnev ja ilusvalus teekond küpsemisel targaks naiseks.
Üleminekuiga kui õpiaeg
Hormoonvõimlemise treener, joogaterapeut ja kogemusnõustaja Katri Ristal (47) seletab täpsemalt lahti: “See on naisele üks keerulisemaid eluperioode, mille kohta sageli arvatakse, et selleks pole võimalik valmistuda. Kuigi naise keha hakkab end menopausiks sättima juba umbes pärast 35. eluaastat, on muutus ometi järsk, ja tundub, et kõik juhtub päevapealt. Tegelikult on su keha sisemine tarkus edastanud sulle visa järjekindlusega märguandeid – erinevaid füüsilisi ja emotsionaalseid väljakutseid -ning sinu kui naise ülesanne on neid märgata, mitte ignoreerida.“
Katri sõnul on eesti keeles olemas imeilus sõna – üleminekuaeg, mis näitab kenasti ära, et tegemist on ühe perioodiga naise elus. Ehkki sageli kiputakse arvama, et üleminekuiga on haigus, mida tuleks ravida või naise elu lõpp, mida peaks kuidagi ära hoidma, on see tegelikult suhteliselt lühike aeg pärast naise elu viljakat perioodi, millele järgneb n-ö targaks naiseks olemise aeg ja see – arvestades meie pikenevat eluiga, kestab pea viiskümmend aastat.
Kuna perimenopausi ajal on muutusi palju, tiksub stressitase aina kuumemaks, sellega omakorda kaasnevad ärritus ja eraldatusetunne, ehkki just siis oleks sul emotsionaalset soojust, mõistmist ja tuge iseäranis vaja. Seepärast tasub keerulist üleminekuiga võtta kui vaimset praktikat. Luba endal olla leebe nii iseenda kui oma pere vastu. Lasta endal aru saada, et see on vaid emotsioon, mis su meeleolu aeg-ajalt kõikuma lööb, mitte päris sina. Kuulata, mida su päris sina päriselt vajab. Kindlasti mitte kuri olemist iseenda ja oma pere peale või lähedaste eemaletõrjumist. Pigem ikka seda, et mees tuleks ja kallistaks.
Teine põhjus, miks on oluline võtta üleminekuiga kui õpiaega, on valmistumine tulevaseks targa naise perioodiks. “Üleminekaeg võiks olla aeg iseendasse jõudmiseks, mil mõtiskleda, mis on see, millega ma tegelikult tegeleda tahan, millega ja kuidas saan ma maailma panustada,” soovitab Katri. “Naistena keskendume me 20–55-aastaselt oma elu viljakale perioodile, kasvatame lapsi, teeme tööd ehk see on umbes 35 aastat küpseks saamise aega. Sealt edasi ootab meid pea sama pikk küps olemise aeg. Oleme me selleks emotsionaalselt valmis? On meie keha selleks valmis, veab ta meid välja, et meie sisemine draiv keha taha pidama ei jääks?”
Millest alustada?
Esmalt tuleks aru saada, et naise elu ja energia on tsüklilised, milles nii tõusu- kui ka mõõnaperioodid. Oodata endalt iga päev kõrgtasemel võimekust on lõks, mille sagedaseks kaaslaseks kas või PMS ehk premenstruaalne sündroom – igakuine märguanne sellest, et su kehas ja elus on teemasid, mis vajavad tähelepanu ja lahendamist.
Seega võiks alustuseks õppida kuulama oma keha, märkama energia liikumist, kehaaistinguid ja meeleolumuutusi ühe menstruaaltsükli jooksul. Muide, naisel on elu jooksul kuutsükleid ligi 500! Tasub tähele panna, kuidas kuust kuusse kordub sama muster. Olgu need PMS, kõhuvalu, pahurus või paukuv tuju. Mida me tavaliselt teeme? Ignoreerime neid märke tuima näoga. Katri meenutab, et sõna „hormoonid” tähendab kreeka keeles „sõnumid”. Hormonaalsest tasakaalust rääkides käib jutt tegelikult sõnumitest, mida keha sulle kuulamiseks ja märkamiseks saadab.
Mida ta tahab sulle iga kord enne päevi saabuva peavalu või muu jamaga öelda? Oled sa välja puhanud või peaksid äkki hoopis magama, on sul stress, on su veresuhkur normis, äkki liigud liiga vähe või vastupidi, teed liiga tugevat trenni? Kui lämmatad need märgid tablettidega, siis sa ei saagi teada. Enne menstruatsiooni on naine nii oma sisemise kui ka välise infovälja sõnumite vastuvõtmisele ülimalt avatud. Ära summuta seda kanalit, minnes tableti neelamisega lihtsama vastupanu teed, paneb Katri südamele.
Kuidas päevad, nõnda perimenopaus?
„Ma võrdlen naise tsüklit aastaaegadega,” räägib Katri. „Menstruatsioon on talv, ovulatsioon on suvi, ovulatsiooni ja menstruatsiooni vahele jääv periood on sügis. Just see on aeg, kuhu jäävad PMS ja muud vaevused. Ning üsna tõenäoliselt saab menstruaaltsükli sügise ja üleminekuea vahele tõmmata võrdusmärgi ehk kui su tsükli sügist saadavad meeleolukõikumised, nutuhood, kõhukrambid ja muu, koged tõenäoliselt sama ka perimenopausi ajal. Kui oled aga õppinud mitte võtma enne päevi üleliia suurt koormust, vaid lubad endal rohkem naiselikus pehmuses voolata, siis üsna tõenäoliselt kulgeb ka su üleminekuiga väga palju kergemalt.” Ta lisab, et kui vanasti peeti meie kolmeks sõbraks päikest, õhku ja vett, siis nüüd on selliseks kuldseks kolmikuks elustiil, toitumine ja liikumine. On leitud, et toitumisel, ainevahetusel ja stressitasemel on naise hormonaalse tasakaalu üle väga suur võim.
Et üleminekueas ei lakka munasarjad töötamast, vaid muutub hormoonide tootmine, siis tasub jälgida ka mitut lihtsat praktikat, mis aitavad naisel end tasakaalus hoida. Katri soovitab esmalt hingata, sest kui unustad hingamise, ei liigu sinus veri, hormoonid ega ideed. Mitte miski sinus ei voola. Ning hingata ei tule mitte ninaotsast, vaid sügavalt, nii et kõht ka kaasa liigub. Naise jõujaama – alakeha – äratavad üles ka puusaringid, puusadega kaheksate joonistamine, puusade kiigutamine ette ja taha, tantsimine, vaagnapõhjalihaste harjutused jne. Ja tasub meeles pidada sedagi, et enda eest hoolitsemise eesmärk pole mitte igavesti 25aastane olla, vaid toetada oma tervise ja hea enesetunde alustalasid, nii et sisemine tarkus meis kuju võiks võtta.
Kannatamine ei õilista
Vastab Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku arst-õppejõud, Eesti Naistearstide Seltsi president Made Laanpere.
Enamik naisi on kuulnud, mis on menopaus, aga mis on perimenopaus?
Menopaus tähendab viimast teadaolevat menstruatsiooni. Perimenopaus on periood vahetult enne menopausi, kus ilmnevad menopausi lähenemisele viitavad muutused, ka arvatakse selle hulka menopausile järgnev aasta. Just perimenopaus on aeg, millal väljenduvad munasarjade vananemisele iseloomulikud sümptomid, millest esimene ja tähtsaim on viljakuse langus. Need muutused on universaalsed, sest munasarjade vananemine, mil need enam ühtegi munarakku ei tooda, on naise organismi programmeeritud füsioloogiline protsess. Kuidas igaüks selle perioodiga kaasnevaid muutusi aga kogeb, on väga individuaalne.
Kui vanalt perimenopaus algab ja kaua kestab?
Enamikel naistel ehk 95% jääb üleminekuiga 44.–56. eluaasta vahele. Kui menstruatsioonid jäävad ära enne 44. eluaastat, pole see enam füsiloogiline nähtus ja vajab kindlasti ravi. Perimenopausi alguse toovad varasemaks suitsetamine ja alatoitlus, nii juba üsasisene kui ka alatoitlus lapse- ja noorukieas. Kui kaua perimenopaus kestab, on individuaalne. Enamasti on selle pikkuseks 5–7 aastat.
Perimenopausist on hakatud rääkima rohkem. Miks?
Olen jälginud selle teema käsitlust 30 aastat. Minu hinnangul on tähelepanu kasv seotud muutustega meie elustiilis. Tänapäeva 50aastane naine, kes näeb välja 30 ning on enamasti ka oma võimete ja karjääri tipul, tahab elada tervena, mitte lihtsalt elada, ega arva, et üleminekueavaevuste all kannatamine on midagi loomulikku, millega leppida tuleks.
Millised on üleminekuea kõige tavalisemad sümptomid?
Enamikel on need menstruatsioonitsükli häired. Sellist olukorda, et päevad jäävad päevapealt ära, tuleb ette harva. Umbes 80% tekivad ka vasomotoorsed kaebused ehk kuumahood, higistamine, südamepekslemine, ent kuidas neid tajutakse ja kui palju need häirivad, on inimesiti erinev. Mõni tunneb midagi kergelt vaid paar korda päevas, teine ei saa öösiti magada. Veel võivad tekkida liigesevalud, lihaste probleemid, sagedased kusepõiepõletikud, meeleolumuutused, ärrituvus, unehäired, unustamine, keskendumisraskused, vaagnapõhjaelunditega seotud probleemid, nagu uriinipidamatus või elundite allavaje, tupekuivus.
Kuidas ja millega neid leevendada?
Kui higistamishood on nõrgemad, võib mõnikord abi olla mõnest meelepärasest treeningust, nagu jooga, ärksameelsuse praktika, hingamisharjutused, meditatsioon. Tugevate kuumahoogude puhul on kuldne standard aga ikkagi naissuguhormooni asendamine, sest kui munasari lõpetab östrogeeni tootmise, tuleb see asendada. Mitte taimse ega ka sünteetilise, vaid inimkehapõhise östrogeeniga. Hormoonasendusravi vajab arvatavalt 10–15% naistest. Apteegis müüdavad taimsed preparaadid sarnanevad platseeboga. Platseeboefektil võib olla toime ja kui see aitab, on tore. Aga vaevuste käes kannatada ei ole mõtet, see ei õilista mitte kedagi, kui on võimalik saada leevendust ja parandada oma elukvaliteeti.
Kas rasestumine perimenopausi ajal on võimalik?
On küll, kui tsükkel on regulaarne. Ehkki tõenäosus on üsna väike. Munasarjad hakkavad tegelikult „vananema” juba viljakuse langusega seoses 30. eluaastate teisest poolest ehk 10–15 aastat enne, kui jäävad ära menstruatsioonid. Hormonaalsed muutused algavad hiljem, umbes 40ndate keskpaigast.
Hea lugeja,
loodan südamest, et loetud artikkel inspireeris ja pakkus uusi arendavaid mõtteid. Ajakirja EMA missioon ju ongi toetada uue aja emasid ja isasid vastuokslike valikute ja lõputute väljakutsete virvarris, et võiksime üheskoos kasvada teadlikumaks lapsevanemaks, partneriks, isiksuseks. Oluline samm iseendaks saamise teel on olla kohal. Usume, et seda on hõlpsam ja tervislikum teha silmi säästvasse kiirgusevabasse paberajakirja süüvides. Kui tunned, et meie väärtused Sind kõnetavad ja soovid rahulikult ka ülejäänut ajakirja nautida, siis telli EMA ja toeta meie ettevõtmist SIIN.
Merle Liivak
Ajakirja EMA peatoimetaja
