Koreograaf, pilatesetreener ning kolme- ja viieaastase tütre ema Eva-Lena (36) vastas alati „ei”, kui elukaaslane teda tantrakursustele kutsus. See oli tema silmis midagi liiga vabameelset. Mõni kuu tagasi kandis aga mehe sihikindlus vilja.
Tekst: Merle Liivak
Fotod: Iris Kivisalu
Pärast laste saamist oli meie suhe keerulises seisus. Tegime mehega läbi suhteteraapia ja see aitas meid toona raskest kohast üle saada. Järgmiseks läksime Gordoni perekooli, et saada koos paremateks lapsevanemateks. Mu ettevõtjast mees, kes on kümme aastat tundnud huvi tantristlike õpetuste vastu, on mind korduvalt kutsunud ka tantrakursusele, aga sellele panin ma alati käed ette ja ütlesin kindla „ei”. Tantra on tundunud midagi liiga vabameelset ja isegi räpast. Eelmisel aastal ma peaaegu nõustusin tantrafestivalile minema, aga enne seda suutsime mehega tülli minna – klassika! – ja saime aru, et pinges olles pole ühisel minekul mingit mõtet.
Sel kevadel teatas mees, et suvel tuleb kolmepäevane laager, mille teemaks „Koosolemine”. Sobib just algajatele. Juhendavad väga head õpetajad. Seekord otsustasin, et lähen.
Kiire pulsi rütmis
Ega ma enne kohale jõudmist midagi rohkemat sellest kursusest teadnud. Elukaaslane oli andnud lugeda kohustuslikku kirjandust, aga ma ei viitsinud seda ette võtta. Ühel suvehommikul me igatahes end ühest Viljandimaa talust leidsime. Meid võtsid vastu Hollandi päritolu, kuid juba paarkümmend aastat Indias elanud umbes 70nele lähenev guru ning tema noor indialannast partner. Nad rääkisid meiega inglise keeles ja vajaduse korral aitas neid tõlk. Peale meie oli kursusel veel viis eri vanuses paari nii Eestist kui ka välismaalt.
Uurisin neid inimesi. Riietus andis märku nende viisist tunnetada maailma pigem südame kui mõistusega – heledates, värvikirevates pükstes-kleitides, käte ümber ja kaelas kõlisemas eksootilised ehted. Ilmselgelt tundsid nad end mugavalt, nende kehakeel väljendas, et kõik, mis tuleb, on neile kohe vastuvõetav. Mina saabusin teksades ja T-särgis, millele oli mingi kerge roppus peale kirjutatud. Sättisin end istuma, käed ristis, pulss tavapärasest kiirem, ja ootasin, mis edasi hakkab juhtuma.
Ma ei saanud üle hirmust, et pärast tutvumisvooru hakkab pihta miski, mis on mulle ebamugav. Et varsti saabub hetk, mil peame riided seljast koorima.
Mingil põhjusel tahtis õpetaja mind kallistada – mu sõbrad teavad, et ma pole eriline kallistaja, eriti raske on võõrast inimest enda lähedal hoida. Tema partner kallistas mind ka, ja tunne ei läinud paremaks.
Saalil olid suured aknad, kust paistis sisse ümbritsev loodus. Päike paistis. Ruumis oli ka väike kamin. Koht oli muidu ilus, toetav ja soe. Kõigepealt korjati meilt mobiiltelefonid ära ja jagati toavõtmed kätte. Sättisime end tubades sisse ja suundusime siis saali praktikaid tegema. Erinevaid hingamise ja liikumisega seotud harjutusi, mida kõike tuli teha oma partnerile keskendudes. Meil paluti laagris ringi liikudes teineteisel käest kinni hoida ja vältida teiste paaridega suhtlemist. Tühjast-tähjast ei soovitatud rääkida, pigem julgustati suhelda vaikuses. Kuna programm oli intensiivne, siis ma langesin pauside ajal voodisse. Kui ma just saalis ei pidanud olema, siis magasin kogu aeg.
Hirm saab tõeks
Pärast esimese päeva õhtusööki – menüüs oli vaid taimne toit – saime juhtnöörid koguneda pooleteise tunni pärast saali, kaasa võtta lina või midagi sellist. Mul küll mingit lina polnud, nii et ma ei võtnud midagi. Kui me siis õhtul saali astusime, olid rulood alla tõmmatud, valgust andis vaid kaminatuli. Teised paarid olid oma mattidele patjadest ja linast pesad ehitanud. Ligi hiilis aimus, et õhtu ei tõota vaid teineteisele silma vaatamist … Kurat, oleks võinud kas või voodilina kaasa haarata, mille taha end varjata! Ütlesin mehele, et kui me peame nüüd riided seljast võtma, siis tapan ta ära.
Guru selgitas, et praktika koosneb kahest osast. Kõigepealt tuli partneritel seista vastakuti. Üks partner pidi riietama enda ees seisva kaaslase lahti ja vastupidi. Vaatasin tõtt oma suurima hirmu, alastusega! Tegelikult pole mul paljas olemise vastu midagi, kui oleme mehega kahekesi, aga samas ruumis koos võõrastega … Peas sööstsid erinevad mõtted. Ma ei tunne seda guru õieti, ma ei tea, mis pilguga ta mind vaatab! Kas ja kuidas teised mind näevad? Kuigi, tõele au andes, teised olid ametis oma partneriga. Lisaks oli mulle jäänud mulje, et kõik teised naised olid oma kehaga äärmiselt rahul. See oli ebaaus!
Olin nii närvis, et võtsin oma mehe riidest lahti kibekiiresti. Pidime teisi järele ootama. Kui mees mulle lähenes, siis värisesin nagu haavaleht. Ühel hetkel olingi paljas. Pidime siis astuma vastastikku paari meetri kaugusele ja teineteisele otsa vaatama. Möödusid pikad minutid.
Praktika teise poole käigus pidi üks partneritest pikali heitma ja teine teda armastuse märgiks pealaest jalatallani läbi suudlema. Oled siis seal käpuli ja mõtled, et oh, mu kõhuvolt paistab kindlasti jälle välja … Püüa siis naudinguga musitada! Enesekaitseks olin oma lähenemises süsteemne ja kontrolliv, vaatasin hoolikalt, kust ma meest suudlen. Kindlasti mitte SEALT. Ja lootsin, et see saab varsti läbi. Siis tuli vahetus, nüüd pidin mina pikali heitma, ja see oli juba parem.
Oma mehe kohta pean ütlema, et ta oli minu suhtes väga toetav ja palju rohkem kohal kui mina. Eks ta muretses mu pärast, püüdis aimata, kust jookseb mu taluvuspiir. Olin teda hoiatanud, et kui mulle midagi ei meeldi, siis ma lihtsalt lahkun. Kui me seal alasti seisime, andis ta silmadega märku, et kõik on hästi. Hinga. Rahu. Praegu mõtlen tagantjärele, et no mis see siis ära ei ole, olla alasti! Aga seal … ma lihtsalt kannatasin, käed rusikas. Tegelikult ei pea kõike tegema, mida guru ütleb, võid kõrvale astuda. Aga mul tekkis sisemine ambitsioon kõik lõpuni läbi teha. Loobumine oleks olnud ebaaus nii partneri kui ka teiste suhtes.
Kaheksajalg kätel
Järgmisel päeval oli jagamisring, kus sai südamelt ära rääkida, kui miski oli jäänud kripeldama. Ma siis rääkisin sellest, kui raske mul oli alasti olla. Et see oli vastik, tundsin, nagu oleks mind ära kasutatud. Guru kuulas ja korraldas siis minu jaoks tseremoonia. Pidin minema ruumi keskele matile pikali, riideid ära võtma ei pidanud. Kõik mehed panid käed minu kehale, kes pahkluule, kes randmele, kes peale … Minu mees pani käe mulle südamele. Teiste meeste naised seisid nende selja taga ja toetasid omakorda kätt oma mehe õlal või selja vastas hoides. Olime seal niimoodi kakskümmend minutit. Hingasin. Samal ajal puudutasid mu keha ka õpetajad, tundsin, kuidas mu vaagnast hakkas energia üles liikuma.
Esialgu tundsin süütunnet: ah, ärge nähke vaeva, ärge raisake mu peale oma aega! Aga siis rahunesin. Hakkasin tajuma puhast armastust, hoitust. Tundsin end kui kaheksajalg, keda kantakse kätel. Nutt tikkus peale. Ja toimuvas ei olnud mitte midagi seksuaalset. Pärast mu silmad särasid!
Arvan, et paljud tantsijad on oma keha suhtes ebakindlad. Kõik ju eeldavad, milline peab üks tantsija välja nägema. Mina ei ole see ideaalse kehaga tantsija. Tunnen, et mul on liiga palju rasva, mu jalad on liiga jämedad. Ma ei vasta neile kriteeriumidele, kuigi olen tantsumaailmas olnud väiksest peale, retuusid ja trikoo ümber. Mul on okei teiste ees tantsida, aga kui ma ei esine, ei suuda ma end vabaks lasta. Isegi kodus tantsib meil lastega elukaaslane, mina vajan selleks koreograafiat. Lisaks olen ma kaks last sünnitanud naine. Mäletan, kui ma olin äsja teise lapse saanud, tuli sõbranna külla ja küsis: „Noh, kas sul jäi teine beebi kõhtu kinni?” Oled pärast sünnitust väsinud ja räsitud ning siis selline kommentaar! Keha ja välimus on olnud alati mul fookuses, aga enesekindlus pole olnud kiita.
Armukadedusest usalduseni
Seal tantralaagris aga toimus mingi vabanemine. Tundsin, et kui peame uuesti riided seljast heitma, siis olen selleks valmis. Aga ei pidanudki. Järgnevatel päevadel tegime läbi sügavalt liigutavaid harjutusi. Näiteks namaste-praktikas liigud mööda ringi, leiad partneri, seisate, käed palveasendis, ja vaatate viis minutit teineteisele silma ning astud edasi järgmise paarilise juurde. Silmad on hinge peegel, müürid langevad alla … See oli väga äge kogemus.
On ka teistsuguseid tantrakursusi, kus tuleb mängu seks. Lähed ja võrgutad. Mu elukaaslane on meie koos oldud seitsme aasta jooksul käinud ikka ja jälle erinevatel tantrakogunemistel. Mäletan, kuidas ta meie suhte alguses käis kursusel, kus ka oldi alasti ja kus talle sattus paariliseks naisterahvas, kellega tal oli varem midagi olnud. Kuigi seal seksiga ei tegeldud, olin ma kohutavalt vihane, tundsin, et mees pettis mind. See oli minu armukadeduse kõrgpunkt. Pärast mõtlesin asjad ümber ja otsustasin meest usaldada.
Kolm päeva seal Viljandimaal näitas, mis on meie paarisuhtes puudu – aeg. Mõnes mõttes banaalne, sest kõik räägivad, et võtke teineteisele aega, pühenduge. Tantralaagris tegime kolm päeva jutti kõike koos. Olime justkui kokku loodud. Mitte mingit olmet, ainult vaikus ja loodus ümberringi. Teiseks väljakutseks on meil kommunikatsioon. Me nagu ei oska suhelda – plärts, mürts, ütleme asju käigu pealt. Me pole osanud uurida, kas saame asjast samamoodi aru. Ei saa öelda, et pärast laagrit me üldse ei kakle, aga jõuame kiiresti südame juurde. Kui suhtled läbi südame, siis oled hoolivam. Plahvatad, aga seejärel lähed ja palud andeks. Püüame muidugi vähem plahvatada ka.
Üdini koos
Meie suhe on olnud alati väga füüsiline, aga nüüd tunneme veelgi suuremat naudingut füüsilisest lähedusest – juhuslikud, spontaansed puudutused, hommikul kallistused, õhtul kallistused. Enne tuli nii mõnigi kord ette, et saatsin ta kodust ära mõne krõbedama sõnaga. Mis kell sa tuled? Kell kuus? Nii hilja?! Meile ei meeldinud varem käia käsikäes, aga kuna kursusel sai see harjumuseks, siis oleme sellega jätkanud. Lihtne, aga toimiv.
Seni on olnud meil laste kõrvalt raske teineteisele aega leida. Nüüd võtame kolm korda kuus päeva-poolteist ainult meie kahe jaoks. Paneme kalendrisse kirja. Lapsed lähevad siis meie vanemate juurde või tuleb lapsehoidja. Käime kinos, väljas söömas. Jalutame. Sõidame spaasse. Või oleme kodus ja vaatame „Aktuaalset kaamerat”, mida me tavaliselt lastega ei tee, sest siis on pisikestel magamamineku aeg.
Voodi on meile püha koht. Gordoni koolitusel ka räägiti, et lastele tuleb selgitada: see on emme-issi voodi ja sinu voodi on seal. Intiimses plaanis on meil olnud kaasaga kõik alati hästi, ilmselt on positiivselt mõjunud ka see, et mees tegeleb tantraga. Tantra räägib palju enamast kui seksuaalsus ja orgasm, see räägib energiast ja lähedusest. Oled üdini koos partneriga.
Ma ei välista, et läheduse parandamiseks ja säilitamiseks lähme tantralaagrisse ka tulevikus. On tähtis, et oleksid head õpetajad. Mees just ütles, et me võiks käia laagris lausa mitu korda aastas. Ma siis vastasin, et esialgu piisab ikka ühest korrast. Ma juba ootan laagrit järgmisel suvel. Et jälle avastada, kui väga ma oma meest armastan. Et ta on hea mees mulle ja hea isa lastele. Et olen valinud õige inimese. See võib ju ununeda.
